Kuidas ma muinasjuttu sattusin.

Kui ma ühel päeval tühise järsema liigutusega oma puusa paigast tõmbasin ja pärast järelejäänud osa päevast lonkasin nagu põdur mutike, passi vaatasin ja avastasin , et teoreetiliselt paks veel vähemalt pool elu ees olema, siis otsustasin , nüüd peab midagi muutuma! Lähen trenni , et luud ja liikmed paremini õlitatud saaks. Hakksingi oma mälus meeldivaid emotsioone esile kutsuvaid võimalusi meenutama ja avastasin koha kus minu tütrekese treener ka täiskasvanutele tunde annab.Kui ma juba oma kõige kallima talle olen usaldanud siis sobib see mulle ka järeldasin. Mõeldud tehtud valisin esimese lähima hommiku välja ja vurasin kohale. Maja asub Graniidi ja Soo tänava ristil, sellele rajoonile iseloomulikus renoveeritud puumajas. Majal ühtegi viidet selle kohta ei leidnud, et õiges kohas olen aga võtsin südame rindu ja astusin ettevaatlikult uksest sisse ja sattusin muinasjuttu. Minu ees avanes esimese Eesti Wabariigi aegse advokaadi või arsti seisusele kohane interjöör. Vastu võttis hoolimata varajsest hommikutunnist rõõmsameelne treener Mari ja kohe juhatas ka perenaine mind riietusruumi treeningsaali. Peale minu olid trennis veel 2 inimest, kujutage ette, nagu personaaltrenn või midagi sellist. Peale trenni meeldivatest emotsioonidest ja uskumatuna tunduvast võimalusest , et meie Tallinnas, siinsamas , selline koht olemas on ,veel pisut uimasena veetsin väga mõnusa enesetunde ja meeleoluga päeva. Soovitan soojalt kõigile toredatele, ja AINULT toredatele inimestele http://www.tasapisitasakaal.ee/